Kõik Eestis tegutsevad ettevõtted peavad esitama äriregistrile majandusaasta aruande kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Selle eesmärk on jagada usaldusväärset informatsiooni ettevõtte tegevuste kohta.
Aastaaruande esitamine on oluline mitmel põhjusel:
- Klientide ja partnerite usalduse säilitamine: Majandusaasta aruanne näitab ettevõtte tegevuse ja finantsseisundi ausust ja avatust, mis aitab säilitada klientide ja partnerite usaldust.
- Aktsionäride või investorite kaasamine: Majandusaasta aruanne annab aktsionäridele ja investoritele täieliku ülevaate organisatsiooni tegevusest ja finantsseisundist, mille tulemusena on neil kergem otsuseid langetada.
- Ettevõtte maine hoidmine: Aastaaruanne näitab ettevõtte järjepidevust ja pühendumust oma tegevuse ja finantsseisundi kajastamisele, mis aitab säilitada ettevõtte mainet.
- Ülevaade ettevõtte tulevikusuundadest: Aastaaruanne annab firma juhtkonnale või ka aktsionäridele ülevaate firma tulevikusuundadest ja eesmärkidest, mis aitab paremini firma tulevikku planeerida.
Blogis saad põhjaliku ülevaate oma ettevõttele, mida tähendab majandusaasta aruanne ning kuidas seda esitada.
Mis on majandusaasta aruanne?
Majandusaasta aruanne on tavaline ettevõtte omamisega kaasnev äritegevus ja suurepärane aruandluse vahend. Aastaaruande eesmärk on anda ülevaade, millist väärtust loob sinu organisatsioon, kuidas läheb sinu ettevõttel võrreldes konkurentidega ning milliseid arendustegevusi peaks edaspidi tegema. Majandusaasta aruanne on võimalus tekitada potentsiaalsetes klientides või partnerites usaldusväärsust sinu firma tegevuse vastu. Aruannet võib nimetada ka kui ettevõtte maine loojaks.
Majandusaasta aruanne on ettevõtte finantsilise olukorra, teenitud kasumi või kahjumi ülevaade ühe majandusaasta kohta.
Millal esitada majandusaasta aruanne?
Majandusaasta aruanne tuleb esitada 6 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu, enamasti langeb see ettevõtetel kokku kalendriaasta lõpuga. Kuid on ka erandeid, kus majandusaasta võib alata näiteks maikuuga.
Kui sinu ettevõtte majandusaasta algab klassikaliselt 1.jaanuaril ning lõpeb 31.detsember, siis on majandusaasta aruande esitamise tähtaeg 2023. aastal 30.06.2023. Aastaaruannet võib esitada maksimaalselt 18 kalendrikuu kohta juhul, kui firma asutamisest ei ole möödunud rohkem kui 18 kuud.
Lisaks on oluline tähelepanu pöörata kahele aspektile:
- Dividendide maksmisele, sest need sõltuvad ettevõtte kasumist ja finantstulemustest. Dividende makstakse alles peale aastaaruande esitamist, seega on oluline aruanne esitada võimalikult vara, uue majandusaasta alguses.
- Aruande varajasele esitamisele, sest see võimaldab varakult saada ülevaade oma äri finantsilisest olukorrast ning raamatupidajad on esitamise tähtaja lähenedes tihti üle koormatud.
Mida sisaldab aastaaruanne?
Majandusaasta aruanne sisaldab mitmeid olulisi andmeid ettevõtte tegevuse ja finantsilise olukorra kohta:
- Ülevaade organisatsiooni tegevustest ja tulemustest
- Finantsseisundi kirjeldus, sh bilanss, rahavoogude aruanne
- Tulevikusuunad ja eesmärgid
- Juhtkonna kirjeldus ettevõtte tulemuste ja tulevikuplaanide kohta
- Riskianalüüs ja -hinnang
Majandusaasta aruande esitamiseks tuleb koostada:
- Tegevusaruanne
Üks aastaaruande osa on tegevusaruanne, mis annab ülevaate ettevõttes toimunud kui ka tulevikus planeeritavatest tegevustest, seejuures ka juba toimunud ning planeeritavatest investeeringutest.
Antud aruande koostamine aitab näha oma ettevõttest laiemat pilti ning aru saada, millised on vastavalt valdkonnast turul olevad riskid ja potentsiaalsed võimalused. Tegevusaruannet koostavad ettevõtte juhatus koostöö raamatupidajaga.
Vastavalt seadusele peab tegevusaruanne kajastama:
- Peamine organisatsiooni tegevusvaldkond (tooted ja teenused)
- Investeeringud (eelnevalt aastal toimunud ning tulevikus planeeritud)
- Mahukamad arendustegevused ja kaasnenud kulud
- Suursündmused, mis mõjutavad tuleva majandusaasta tulemusi
- Filiaalid (välisriigis registreeritud)
- Soovi korral ettevõtte missioon, visioon ja väärtused ning muu lisainfo
- Kasumiaruanne
Kasum on aruandeperioodil kujunenud tulude ja kulude vahe, negatiivse kasumi tulemusel on tegemist kahjumiga. Kasumiaruande eesmärk on tuua välja kõik ettevõtte tulud (müük, konsultatsioonid jne) ja kulud (tegevuskulud, tööjõukulud jne). Seega sisaldab kasumiaruanne majandusaasta jooksul toimunud oste ja müüke.
Kasumiaruandest tulevad välja ettevõtte finantsilised toimingud ning aitab näha, millele peaks tulevikus tähelepanu pöörama. Seega on hea kui aruanne vastaks küsimustele:
- Kas ja milliseid kulusid vähendada?
- Milline teenus/toode oli edukama müügiga?
- Milline teenus/toode mõjutab tulu?
- Kas müük on olnud piisav?
Neid küsimusi on veel, millele võib vastavalt valdkonnale ettevõte vastuse anda.
Tavaliselt koostatakse kasumiaruanne tekkepõhiselt, mis tähendab järgmist – tulud ja kulud tulevad arve esitamise momendil ning automaatset raha laekumist arvele ei toimu. Näiteks kui soetate omale uue kontori seadme veebruaris, tekib kulu hetkel, kui toimub kauba üleandmine (seade jõuab kontorisse), isegi siis, kui seadme eest tasumine toimub alles järgmisel kuul.
- Bilanss
Aruande üks osa on bilanss, mis annab konkreetse ülevaate majandusaasta lõpu kuupäevaga organisatsiooni majanduslikust hetkeseisust ehk varadest, kohustustest ja omakapitalist.
Bilansi elemente nimetatakse bilansikirjeteks, kus aktivakirjed iseloomustavad ettevõtte käibe- ja põhivara ning passivakirjed kohustusi ja omakapitali.
Bilanss ehk AKTIVA (varad) = PASSIVA (omakapital ja kohustused)
Majandustehingud võivad kaasa tuua muutusi bilansikirjetes, kus iga tehing võib tekitada bilansi struktuuri või mahu muutust.
Muutusteks võivad olla näiteks:
- vara ümberpaigutamine
- vara katteallikate ümberpaigutamine
- vara ja katteallikate suurenemine või vähenemine
4. Rahakäibe aruanne
Rahakäibe aruanne ehk rahavoogude aruanne näitab konkreetselt, kust firma raha sai ning kuhu raha pandi. Lihtsustatult selgitab see majandusaasta raha laekumisi ja väljamakseid.
Antud aruande eesmärk on aidata organisatsioonil saada ülevaade raha laekumistest, väljamaksetest ja võrrelda varasemate perioodide rahavoogusid. Lisaks on eesmärgiks aidata ettevõttel planeerida tulevasi rahavoogusid.
Rahavoogusid eristatakse järgmiselt:
- Äritegevuse rahavood ehk kui palju teenis ettevõte kasumit igapäevase äritegevusega ning kas see on piisav, et tasuda kuluarveid.
- Investeerimistegevuse rahavood ehk põhivarade ostu ja müügi ning antud laenude ja laekumiste kajastamine.
- Finantseerimistegevuse rahavood ehk annab ülevaate pangast saadud laenude ja tagasimaksete kohta, investorite ja aktsionäride kaasamisest ning väljamakstud dividenidest.
Selliselt aitab rahakäibe aruanne paremini mõista ettevõtte toimimise efektiivsust.
5. Lisad aastaaruandes
Majandusaasta aruande lisadesse pannakse tavaliselt muu tähtis inforamtsioon aruande kohta.
Näiteks saab lisades välja tuua järgmised punktid:
- Väikeettevõte
- Aruannet ei esitata täismahus
- Arvestumeetodid
- Muu informatsioon, mis võib ettevõtte majanduslikku olukorda või aruannet mõjutada
Ehk lisades võib välja tuua kõik tähtsad tegurid, mis on pikemad kui 5 aastat, näiteks kinnisvara investeeringud.
Majandusaasta aruande koostamise ja esitamise protsess
Aruande koostamine ja esitamine hõlmab endas kõiki äritegevuse majandustehingud. Majandusaasta aruanne koostatakse raamatupidaja ja ettevõtte juhatusega koostöös.
Koostamise protsess on järgmine:
- Kokku koondada kõik eelmise aasta raamatupidamise dokumendid ja andmed.
- Pearaamatu saldode kontroll.
- Müügi- ja ostureskontro kontrollimine ehk saldovõrdlus. (tuleb läbi viia koos maksuametiga)
- Bilansi ja kasumiaruande andmete kontroll.
- Raamatupidaja etapid teostatud, kui andmed on kontrollitud ja korrektsed.
- Juhatusepoolne nõusolek ning aastaaruande koostamine ning esitamine registrite ja infosüsteemide keskusesse.
- Ettevõtte juhatus lisab vajadusel tegevusaruande ja kahjumi katmise ettepaneku.
- Eelnimetatu korrektselt tehtud, tuleb aruanne juhatuse poolt allkirjastada ning esitada.
Majandusaasta aruannet saab esitada ja koostada e-äriregistris. Kui raamatupidamise kogemus puudub, siis soovitame majandusaasta aruande koostamist teenusena sisse osta – sellega garanteerid, et kõik tulud, kulud ja muud olulised andmed on korrektselt dokumenteeritud ning usaldusväärsed.
Kui majandusaruanne on esitatud, siis pääsevad sellele ligi kõik potentsiaalsed partnerid ja töötajad või konkurendid. Lisaks on võimalik sinul tutvuda teiste Eesti organisatsioonide andmetega.
Mikro- ja väikeettevõttel on majandusaasta aruannet lihtsam esitada ja koostada kui on keskmise suurusega või suurettevõtte aruande kootsamine. Mikro- ja väikeettevõtte majandusaasta aruande koostamisel ei pea esitama tegevusaruannet (mikroettevõtte puhul), rahavoogude aruannet ning omakapitali muutuste aruannet.
Fast Finance teeb sinu ettevõttele majandusaasta aruande.
Kui tunned, et see tundub sinu jaoks liiga keerukas või ajamahukas, siis võta meiega ühendust! Meie raamatupidajad teevad kõik selleks, et just sinu ettevõtte andmed oleksid korrektselt dokumenteeritud ja kontrollitud. Lisaks aitame sind vajalike raamatupidamise küsimustega ning koostame sinu ettevõttele aruande, mis on ka riigi jaoks piisav ja usaldusväärne.